Bulgaaria asub Balkani poolsaarel.
Bulgaaria naaberriigid on Türgi, Kreeka, Makedoonia ja  Serbia. Doonaui jõe veepiir on Bulgaarial Rumeeniaga ning Musta mere veepiir Venemaa ja Ukrainaga.
Territoorium: Bulgaaria pindala on 110 945 km2
Bulgaaria rahvastik: 8 mln elanikke, suurim osa – bulgaarlased. Bulgaaria territooriumil on veel türklasi, mustlasi ning teiste rahvaste esindajaid.
Pealinn: Sofia (u. 1,5 mln elanikke). Teised suured linnad: Plovdiv (479 tuh.), Varna (450 tuh.), Burgas (250 tuh.), Ruse (190 tuh.)

Geograafia: Bulgaaria maapiiri pikkus on 378 km. Põhjas on Doonau jõgi – looduslik piir Rumeeniaga. Läänes eraldab Bulgaariat Venemaalt ja Ukrainast kristallpuhas Must meri, mis on rahulik ja mitte eriti sügav. Selles on kaks korda vähem soola kui Vahemeres. Ei ole siin ka kiskjaid. Lõunanaabriteks on Türgi ja Kreeka.

Bulgaaria kliima: kesklaiuste kliima, põhjas üleminekuline mere kliimast kontinentaalsele. Keskmine õhutemperatuur suvel on 23-28 °C, vahel ulatub kuni 30 °C, Musta mere veetemperatuur on 23-25 °C, öösel keskmine õhutemperatuur on 18-19 °C. Talved on külmad ja lumised.

Bulgaaria rannad: Kõik Bulgaaria rannad on liivarannad. Sissepääs randa on tasuta. Enamik randu on valve all. Lamamistoolid ja päikesevarjud on lisatasu eest, lamamistooli või päikesevarju üür maksab umbes 2,5 EUR/ööpäev. Soovitame osta päikesevarju või lamamistooli kohapealt või võtta endaga kaasa. Kui rannas on punane lipp, see tähendab, et ujumine on keelatud!
Vahemaa: Tallinn - Varna ja Tallinn - Burgas 1818 km. Lennuaeg umbes 2tundi 15 minutit.
Bulgaaria rahvastik: Bulgaaria elanikkond on inimest (2001 a.), 86 % - bulgaarlased, 9 % - türklased.
Keel: riigikeel – bulgaaria keel, kasutatakse kirillitsat.
Bulgaarias räägitakse vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Turistidele mõeldud siltidel kasutatakse ladina tähestikku.
Aeg: Bulgaaria aeg on sama, mis on eesti aeg (kataloogi koostamise hetkel).
Religioon: enamasti õigeusklik. Bulgaaria kirik on autonoomne patriarhi poolt juhitud kirik.
Elekter: elektripinge on 220 V. On olemas sisseehitatud euroopa standardi adapterid (mõned neist maandusega).

Telefonid: kõige odavam on helistada postkontorist või tänava telefoniputkast kasutades telefonikaarte, mida on võimalik osta lehekioskist või hotellist, ka postkontorist. Eestisse helistades on vaja ette valida (00 372) ning abonendi laua- või mobiiltelefoni number. Lätisse helistades peab valima (00 371) ning abonendi number, Leedusse helistades aga maakood (00 370), linna kood - näiteks, Vilniuse puhul (5) – ning abonendi number.

Rahvusvahelised suunakoodid:
Bulgaaria – 00 359
Tähtsad telefonid Bulgaarias:
150 – kiirabi
160 – tuletõrjeamet
166 – politsei
146 – avarii- ja liiklusamet

Bulgaaria suurimate linnade koodid:
Sofia– 02
Burgas – 056
Varna – 073
Plovdiv – 032

Mobiilside Bulgaarias:
M-Tel  on suurim mobiilside operaator, kellel on sõlmitud lepingud kogu Euroopa ja suurema osaga Ameerikast, Aasiast, Aafrikast ja Austraaliast. Leviala katab 95% riigi territooriumi. Teine suurim operaator on Globul, mis on viimati saanud 50% kogu riigi mobiilside turust (kataloogi koostamise hetkel) ning allkirjastas lepinguid suurema osaga Euroopa riikidest. Kolmas operaator on Viva Tel.

Bulgaaria raha. Bulgaaria riigivaluuta on 1 lev = 100 stotinki. 1 lev = 8 eesti krooni (kataloogi koostamise hetkel). Valuutakurss võib muutuda iga päev. Kasutatakse rahatähti nominaaliga 50, 20, 10, 5, 2 leevi ning 50, 20, 10, 5, 2, 1 stotinki. Kõige parem valuuta vahetuskurss on pankades. Enamikus hotellides on omad valuutavahetuse punktid. Küsige alati, kas valuutavahetus võtab oma töö eest komisjonitasu (vaadake, millised on vahetuskursid). Mõnes pangas või valuutavahetuse punktis võidakse nõuda isikuttõendava dokumendi (passi) esitamist. Paljudes kohtades võib maksta järgmiste krediitkaartidega: Visa, Visa Electron, Master Card, Maestro, American Express, Diner‘s Club jt.

Ostud, suveniirid. Enamik osa kauplusi töötab kl 9 - 22. Bulgaariast võib osta erinevaid keraamikast, nahast, puust, klaasist suveniire, tikandeid, väga populaarset Bulgaaria veini, erinevaid rakia ja brändi sorte.

Bulgaaria rahvuslik toit
Toidud, mida peaks kindlasti maitsma:
“Šopskij” salat (tomatid, kurgid, brõnsa (bulgaaria juust, mida valmistatakse lamba või lehma piimast), petersell, oliivid;
Giuveč (lihatoit juurviljade, kartuli ning rjaženka-hapupiimaga
Kebab (eri lihasordid juurviljadega);
Kiufteta (praetud lihakotletid);
Miš maš (munad tomatite, pipra ja brõnsaga);
Musaka (jahvatatud liha kartuli, munade ja baklažaanidega);
Sarmi (liha- või riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes);
Tarator (hapupiima külm supp kurkide, või ja maitseainetega);
Imambajaldy (baklažaanid erinevate juurviljade ja lihaga);
Lambajuust ja kollane juust, mida serveeritakse küpsetatult ja paneerituna.
Kaškava (kollane brõnsa);
Banica (taigen brõnsa ja lihaga);
Кrem caramel (piima- ja munakreem)
Ainuke koht Eestis kus on võimalik Bulgaaria kööki maitsta asub siin kõge ehedama Bulgaaria söögi saad loomulikult ainult Bulgaarias.

Bulgaaria joogid
Vein. Bulgaarias on väga vanad veini valmistamise traditsioonid. Juba 8000 aastat tagasi valmistasid Bulgaaria elanikud veini. Kõikidel pidudel näitavad bulgaarlased oma suurt veiniaustust. Kuid14. veebruar on tõesti eriline päev. Muistsest ajast saadik tähistatakse sellel päeval viinamarjakasvataja ja veinimeistri päeva – „Trifon Zarezan”. Veini valmistamise traditsioonid on säilinud Bulgaarias ka tänapäevani.
Kõige tuntumad on veinid, mida valmistatakse kohalikest viinamarjade sortidest: Mavud, Pamid, Dimiat, Muskat, Melnik, Evsinograd. Euroopa sortidest valmistatakse Merlot, Cabernet, Traminer, Rkatsiteli jpt. Parim võimalus Bulgaaria veinidega tutvust teha on VEINITUURIGA.
Rakia. Bulgaarias võib maitsta erilisi rakia sorte – puuviljarakiat, grapirakiat ja uusot.
Mastikа (aniisiviin).  Magusa maitsega viin aniisi lõhnaga.

Joogivesi
Kraanist vett juua võib, kuid ei soovitata. Gaseeritud ja gaseerimata mineraalvett saab osta igast baarist, restoranist või kauplusest.

Jootraha.
Jootraha andmine pole kohustuslik. Kuid juhul, kui teile meeldis teenindus, võite te jätta baari või restorani jootraha (u. 5-10% arve summast). Peale ekskursiooni lõppu sageli antakse jootraha ka bussijuhtidele.

Transport
Ühistranspordi pileteid ostetakse bussijaamast või otse bussist. Kõikides taksodes on olemas arvestid. Sõidu maksumus sõltub sõidu ajast (öösel ja puhkepäevadel on suurem tariif). Taksot võib kutsuda hotellist, teatades oma soovist administraatorile. Mõnedest hotellidest võib rentida autot.

Autorent
Autorendi punktide aadressid küsige oma giidi käest. Autorendi hind on alates 30 EUR/ööpäev. Eesti juhiload kehtivad ka Bulgaarias.       Lugege tähelepanelikult autorendi lepingut.

Arstid ja haigused
Õnnetuse või haigestumise korral pöörduge arsti poole. Kasutades meditsiiniteenindust nõudke järgmiseid dokumente: diagnoosi sisaldavat arstitõendit, arve meditsiiniteenuste eest arsti allkirja ja pitsatiga ning ravimite ja teiste medikamentide eest tasustamist tõendavat tšekki.
Haiglaravi, transport, kiirabi maksustatakse kinni juhul, kui teil on tehtud tervisekindlustus ning olete õigel ajal pöördunud kindlustusseltsi esinduse poole (aadress on märgitud poliisis), mis peab hoolitsema ravi ja selle maksustamise eest. Raha saate tagasi ainult siis, kui õigel ajal esitate kindlustusseltsile avaldust, passi, kindlustuspoliisi ja raviarveid. Lugege tähelepanelikult poliisis sisalduvat informatsiooni. Väga põhjaliku informatisooni ja vastused järgmistele küsimustele:  Kust saada haigestumise korral abi? Kuidas pääseda arsti vastuvõtule? Kuidas saada ravimeid? Kuidas pääseda haiglaravile? Kui te vajate kiirabi? Kuidas saada hambaravi? Kuidas pääseda eriarsti vastuvõtule? leiate Eesti Haigekassa leheküljelt.

Turvalisus .
Bulgaaria kuurordid on hästi valvatud. Vaatamata sellele soovitame hoolitseda oma raha ja dokumentide eest, mitte kanda suuri rahasummasid oma käekotis või taskus. Igast hotellist on võimalik rentida seifi. Isikuttõendavate dokumentide kadu toob endaga kaasa mitte ainult teie aja raiskamist formaalsuste täitmisele, kuid ka materiaalset kulu dokumentide taastamiseks.

Käitumise normid ja reeglid
Hotellitoa võtme peab jätma hotelli vastuvõtuletti. Võtme kaotamise korral tuleb maksta trahvi. Hotellirätikuid ei tohi võtta randa. Samuti ei tohi hotellirestoranist toitu välja viia.